Statuut

Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse statuut

Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 27 lõike 6, kehtestan Tartu Ülikooli digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse statuudi.

I. Üldsätted
1. Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus (edaspidi: keskus) on Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) konsortsium, mille põhiülesanne on kasvatada digihumanitaaria- ja infoühiskonnaalast pädevust erialadevahelise ja -ülese õppetöö kaudu, arendada erialadeülest teaduskoostööd humanitaaria, sotsiaalteaduste, infotehnoloogia ja andmeteaduse sidusaladel ning toetada ülikooli osalust digihumanitaaria ja infoühiskonna kohta peetavas rahvusvahelises arutelus.
2. Oma põhiülesande täitmiseks keskus
2.1. arendab ja koordineerib digihumanitaaria- ja infoühiskonnaalast õppetööd, sealhulgas töötab koos erinevate erialade esindajatega välja ning arendab asjakohaseid õppekavu, -mooduleid ja -aineid;
2.2. teeb kõrgel tasemel erialadeülest teaduskoostööd ja taotleb selleks uurimistoetusi;
2.3. kasvatab õppejõudude teadmisi ja oskusi digihumanitaaria ja infoühiskonna vallas, korraldades seminare ja pakkudes täienduskoolitust;
2.4. annab õppejõududele ja üliõpilastele nõu, kuidas kasutada digihumanitaariale ja infoühiskonnale omaseid meetodeid;
2.5. korraldab digihumanitaariat ja infoühiskonda tutvustavaid üritusi, suve- ja talvekoole, kohalikke ja rahvusvahelisi seminare ning konverentse;
2.6. teeb koostööd samalaadsete keskustega üle maailma ning teiste haridus-, teadus- ja partnerorganisatsioonidega;
2.7. koondab teavet humanitaaria andmekogude kohta ning korraldab digihumanitaaria ja infoühiskonnaalaseks õppe- ja teadustööks vajaliku taristu süsteemset arendamist;
2.8. koondab asjakohase teabe keskuse kodulehele ja levitab seda teiste infokanalite kaudu;
2.9. korraldab laiemale avalikkusele mõeldud loengusarju ja arutelusid;
2.10. täidab muid digihumanitaaria- ja infoühiskonnaalase õppe- ja teadustööga seotud ülesandeid.
3. Keskuse ingliskeelne nimi on Centre for Digital Humanities and Information Society, University of Tartu.
4. Keskus juhindub oma tegevuses ülikooli põhikirjast, oma statuudist ja teistest asjakohastest õigusaktidest.
5. Keskuse töös võivad osaleda ülikooli struktuuriüksused (edaspidi: struktuuriüksused) ja juriidilised isikud, kelle tegevus on seotud keskuse omaga. Keskuse töös osalemiseks sõlmivad juriidilised isikud ülikooliga koostöölepingu.
6. Keskuse nõukogu otsustab, kas uus struktuuriüksus või juriidiline isik saab keskusega liituda. Keskusest lahkumisest peab struktuuriüksus kolm kuud ette teatama. Pärast seda loetakse struktuuriüksus keskusest lahkunuks. Lahkumise eeldus on varem võetud kohustuste täitmine.
7. Keskuse asjaajamise korraldamise eest vastutab eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja.

II. Struktuur ja juhtimine
8. Keskuse tööd juhivad keskuse nõukogu (edaspidi: nõukogu) ja keskuse juhataja.
9. Nõukogu koosseisu kuuluvad
9.1. üks esindaja igast keskuse töös osalevast struktuuriüksusest struktuuriüksuse juhi ettepanekul ja juriidilisest isikust juriidilise isiku juhi ettepanekul;
9.2. keskuse juhataja;
9.3. kuni viis nõukogu kaasatud liiget nõukogu otsusel.
10. Nõukogu koosseisu kinnitab humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan kolmeks aastaks.
11. Nõukogu valib kolmeks aastaks enda liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes juhib nõukogu tööd.
12. Nõukogu
12.1. koostab keskuse pikaajalise tegevuskava;
12.2. kinnitab igal aastal keskuse töökava;
12.3. kinnitab keskuse eelarve;
12.4. nimetab ametisse keskuse juhataja;
12.5. määrab kindlaks nõukogu kodukorra;
12.6. arutab ja otsustab muid keskuse arenguga seotud olulisi küsimusi.
13. Nõukogu koosolekuid peetakse vähemalt kaks korda aastas. Korralised koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees. Esimehel on kohustus kutsuda nõukogu kokku ka juhul, kui seda nõuab vähemalt kolmandik nõukogu liikmetest. Nõukogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab kuni nõukogu esimehe valimiseni eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja. Juhul, kui struktuuriüksuse esindaja ei saa osaleda nõukogu koosolekul, võib struktuuriüksuse juht nimetada talle asendusliikme.
14. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui nõukogu koosolekul osaleb üle poole nõukogu liikmetest. Juhul, kui nõukogu liikme asemel osaleb asendusliige, on tal kõik nõukogu liikme õigused (sh hääleõigus) ja kohustused. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest nõukogu liikmetest.
15. Nõukogu koosolekuid võib korraldada elektrooniliselt. E-koosoleku puhul on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Kui e-koosolekul on hääletanud nii põhi- kui ka asendusliige, loetakse kehtivaks põhiliikme antud hääl.
16. Keskuse juhataja on doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga ülikooli õppejõud või teadustöötaja. Nõukogu määrab keskuse juhataja ametisse kuni kolmeks aastaks.
17. Keskuse juhataja
17.1. korraldab keskuse tööd ülikooli põhikirja, keskuse statuudi, seaduste ja muude õigusaktide järgi;
17.2. järgib keskuse tegevuskava ja kindlustab selle täitmise;
17.3. vastutab keskusele eraldatud raha õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
17.4. annab nõukogule aru vähemalt kaks korda aastas;
17.5. vastutab info liikumise eest asjaosaliste vahel;
17.6. peab arvestust keskuse liikmete üle;
17.7. lahendab muud keskust puudutavad küsimused, mis ei kuulu kellegi teise pädevusse.
18. Nõukogu võib vajaduse korral ametisse nimetada keskuse asejuhataja ning määrata tema ülesanded ja volitused. Asejuhataja võib olla doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga ülikooli õppejõud või teadustöötaja.

III. Rahastamine
19. Keskust rahastatakse ülikooli sihttoetuste, keskuse töös osalevate struktuuriüksuste eraldiste, ühiselt taotletud uurimisgrantide ja -toetuste, annetuste, teenitud tuluga ning muul moel.
20. Keskuse eelarve on osa eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning ühiskonnateaduste instituudi eelarvetest. Eelarve jaotuse ja kasutamise põhimõtted otsustab nõukogu igal aastal eelarve kinnitamisel.

IV. Statuudi muutmine ja keskuse tegevuse lõpetamine
21. Rektor langetab otsuse vähemalt kahe kolmandiku keskuse töös osalevate struktuuriüksuste ja juriidiliste isikute juhtide ettepanekul, kui on vaja keskuse statuuti muuta või keskuse tegevus lõpetada.

V. Rakendussätted
22. Keskuse töös osalevad keskuse asutamise ajal järgmised ülikooli struktuuriüksused: eesti ja üldkeeleteaduse instituut, ajaloo ja arheoloogia instituut, filosoofia ja semiootika instituut, kultuuriteaduste instituut, maailma keelte ja kultuuride kolledž, usuteaduskond, Viljandi kultuuriakadeemia, arvutiteaduse instituut, ühiskonnateaduste instituut ning raamatukogu.
23. Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse töös osalevate struktuuriüksuste juhid nimetavad esindajad keskuse nõukokku hiljemalt 11. mail 2018.

Tartu Ülikooli peahoone

Algab ülikooli uue arengukava koostamine

Keskusest

2018. aastal loodi digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus (DHIK), et pakkuda digihumanitaariale TÜ-s laiemat kõlapinda ja soodustada erialadevahelist koostööd. 

Nõukogu

Keskuse juhataja on inglise keele kaasprofessor Jane Klavan. Keskuse nõukokku kuulub üks esindaja igast osalevast struktuuriüksusest.