2024/25. õa sügise ained

Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: Ülevaade teadusinformatsiooni allikatest. Infootsingu põhimõtted ja strateegia. Otsing e-kataloogis ESTER ja Eesti artiklite andmebaasides. Tartu Ülikoolile avatud teadusandmebaasid. Otsing erinevates otsikeskkondades. Infootsing Internetis. Infoallikate kvaliteedi hindamine. Plagiaat ja selle vältimine.

Tegemist on sissejuhatava kursusega infoturbesse, mis on peamiselt suunatud mitteinformaatikutele. Kursuse eesmärgiks on anda kuulajale ülevaade praktilistest infoturbega seotud probleemidest ja õpetada kuulajat infoturbest lähtuvaid probleeme tuvastama.

Loengud on jaotatud kolmeks teemaplokiks. Esimene teemaplokk käsitleb enda andmete ja privaatsuse kaitsmist. Teine teemaplokk keskendub avaliku võtme krüptograafiale ning selle rakendustele (TLS, ID-kaart, mobiil-ID, e-hääletamine, blockchain). Kolmas teemaplokk annab ülevaate autentimismeetoditest, erinevat tüüpi rünnetest (kahjurvara klassifikatsioon, küberründed, õngitsusründed, erinevad veebiründed, wifi ründed, mobiilsidevõrkude vastased ründed) ning mõningatest kaitsemeetmetest.

Õppejõud Kristjan Krips ja Riivo Talviste, vt toimumisaegu ÕISist.

Ülevaade multimeedia loomise põhimõtetest. Tutvumine teksti, graafika, video ja heli loomise ning muutmise võtetega ja vastavate tarkvarapakettidega. Ülesannete lahendamine nii individuaalselt kui ka rühmatööna.
Loengud ja praktikumid on toetatud Moodle'i põhiste õppematerjalidega (foorum, ülesannete esitamine, hindamine).

Õppejõud Sven Aller, e-õpe.

Programmi ja algoritmi mõiste. Algoritmi esitusviisid, plokkskeemid. Hargnev algoritm. Tsükkel. Alamalgoritm. Tekstina püstitatud ülesande algoritmi koostamine. Programmi struktuur. Nimed. Muutujad. Tehted. Avaldised.
Loogilised avaldised, võrdlemised. Tingimuslause. Tsükkel. Järjend. Järjendi läbivaatamine. Alamprogrammid. Andmevahetus kasutaja ja failidega. Lihtne kasutajaliides.

Õppejõud Reelika Suviste, Svetlana Golovko, Merilin Säde, Mark Muhhin, Priit Paluoja, Kristiina Keps. Vt toimumisaegu ÕISist.

Inglise keeles.

Relatsioonilise andmebaasi põhimõisted. SQL struktuur ja süntaks. Andmestruktuuride kirjeldamise (DDL) ja andmete muutmise keeled (DML). Lihtsad päringud, filtreerimine, grupeerimine, agregeerimine. Vaated ning andmetele ligipääsu piiramine. Andmeterviklikkus.

HTML keele põhiprintsiibid. Erinevate veebitoimetid. Veebilehe publitseerimine.

Õppejõud Lidia Feklistova ja Tiina Lasn, e-õpe.

Aine annab alused iseseisvaks uurimistööks digihumanitaaria vallas. Aine käigus loeb osaleja läbivalt eri laadi digihumanitaaria alaseid tekste ning arutleb nende sisu üle seminaris. Aine lõpus koostab osaleja ise uurimiskava. Aine täpne sisu sõltub osaliselt osalejate taustast ja huvidest. Aine on mõeldud tudengile, kes on juba digihumanitaaria valdkonnaga kokku puutunud ja soovib oma teadmisi süvendada.

Õppejõud Peeter Tinits.

Kursusel tutvutakse ruumiandmete rakendusvõimalustega humanitaarteadustes, kasutades vabavaralisi rakendusi ja tarkvara (QGIS). Õpe toimub praktikumidena, aine läbimiseks tuleb lahendada jooksvalt koduseid ülesandeid ning esitada üks praktiline töö.

Õppejõud Maarja-Liisa Pilvik.

Digitaalne keskkond on kultuuri ja kirjanduse uurimist kiiresti muutnud. See tähendab kultuuriandmete säilitamist ja esitamist või digidokumendi olemuse mõistmist uutmoodi, automaatset tekstianalüüsi, keerukate kultuurisüsteemide arvutimodelleerimist või andmetundlikke teooriaid (nt kultuurievolutsiooni teooria). Paraku on praegu kombeks, et kõik häguste piiride ja ebaselge definitsiooniga on "digitaalne".
Kursus on mõeldud üliõpilastele teejuhiks selles valdkondadeüleses maailmas, mis hüpleb toimetamisteooriate, geograafiliste infosüsteemide, arvutilingvistika, meediauuringute ja võrguteaduse vahel. Olemata kaugeltki ammendav, annab kursus ülevaate digihumanitaaria peamistest teemadest, lähenemistest ja ideedest, pöörates tähelepanu ka kultuuriandmete ja tekstianalüüsi ajaloole.

Õppejõud Peeter Tinits.

Praktika on individuaalne ja toimub digihumanitaariaga seotud riigiasutuses, äriettevõttes või vabaühenduses praktikakoha- ja ülikoolipoolse juhendaja juhendamisel. Üliõpilane omandab praktikal esmaseid digihumanitaaria-alaseid teadmisi ja üldisi töökogemusi. Praktikakoha leiab üliõpilane ise või see otsitakse üliõpilase soovidest lähtuvalt koos õppeaine vastutava õppejõuga.

Praktikat teha ja ainele registreeruda võib aasta ringi, võta õppejõuga ühendust ann.siiman@ut.ee.

Kursusel käsitletakse eesti keele automaattöötlust praktilisest aspektist - kuidas kasutada olulisemaid meetodeid ja algoritme tekstiliste andmete analüüsimisel.

Õppejõud Kadri Muischnek, Kristiina Vaik ja Siim Orasmaa.

Aines tutvustatakse digitoote loomisprotsesse, hoides põhifookust toote sõnalisel ja visuaalsel disainil. Antakse ülevaade graafilise disaini, kompositsiooni ja brändingu alustest ning keskendutakse pisitekstide liikidele ja funktsioonidele ning nende koostamisele. Aine esimese pooles tutvutakse sõnalise ja visuaalse disaini, infoarhitektuuri ning brändingu põhialuste ja kasutajauuringu põhivõtetega. Aine teises pooles liigutakse edasi praktilise poolega, kus pannakse kokku ja testitakse digitoote prototüüpi.